Projekti juhib Prof. Liisi Keedus ja selles osalevad kolm järeldoktorit ja kolm doktoranti

Liisi Keeduse teadustöö keskmes on 20. saj. poliitikateooria ja laiema mõtteajaloo poliitiline mõõde võrdlevas võtmes. Eriti huvitavad teda ühiskonna- ja humanitaarteaduste arengute poliitiline kontekstuaalsus, seosed teaduse, kunsti, kirjanduse ja ühiskonna vahel, poliitilise mõtte interdistsiplinaarsus, aga ka sellised tavapärasemad poliitikateooria teemad nagu liberalism ja selle kriitikud, ratsionaalsus ja selle piirid poliitikas, kodanikuühiskond ja poliitiline osalus. Neid teemasid käsitleb ka tema esimene monograafia, The Crisis of German Historicism: The Early Political Thought of Hannah Arendt and Leo Strauss (2015, Cambridge University Press).

Liisi on teadustööd teinud Euroopa Ülikoolis Firenzes, Tartu Ülikooli Riigiteaduste instituudis, Helsingi Ülikoolis ja Yorki Ülikoolis. Liisi Keedus etises

Kontakt: liisi.keedus@tlu.ee

Järeldoktorid:

Tommaso Giordani on poliitilise mõtte ajaloolane, kellel on ka filosoofi taust. Tema teadustöö keskmes on prantsuse ja itaalia mõttelugu 20. saj alguses ning tema kirjutiste teemaks on olnud peamiselt pragmatism Prantsusmaal, prantsuse ja itaalia marksistlike mõtlejate omavahelised sidemed, ning Bergson ja Sorel. Hetkel kirjutab ta oma väitekirjal põhinevat raamatut Georges Sorelist.

Tal on MSc poliitikateoorias (London School of Economics) ja doktorikraad ajaloos Euroopa Ülikoolist Firenzes. Tommaso Giordani

Kontakt: tommaso.giordani@tlu.ee

   Henry Mead uurib modernistlike ideoloogiate teoloogilis-poliitilisi diskursiivseid taustu ning nende pärandit kaasaegses poliitilises mõttes. Ta on avaldanud artikleid vasak- ja parempoolsetest “poliitilistest religioonidest” ning fin-de-siecle kirjandusest ja kunstist. Henry monograafia T.E. Hulme and the Ideological Politics of Early Modernism (Bloomsbury Academic 2015) teemaks on edvardiaanliku poliitilise ja kultuuriavandgardi antiliberaalsed hoovad. Ta on toimetanud artiklitekogumiku Broadcasting in the Modernist Era (Bloomsbury Academic, 2014), üllitanud esseid Ezra Poundi Canto 4 and Dora Marsdeni anarhismi teemal. Hetkel on töös uus raamat pärispatu motiivist modernistlikus kirjanduses.

Henry teenis DPhil kraadi Worcester College’is, Oxfordis, õpetanud Oxfordis, teinud teadustööd Teesside Ülikoolis ja instituudis Centre for the Analysis of the Radical Right.

Kontakt: henry.mead@tlu.ee

Piret Peiker kaitses doktorikraadi kirjanduse alal Turu Ülikoolis. Tema teadustöö keskendub modernsusele, modernismile, rahvuslusele ja postkolonialismile, ning metodoloogiliselt lõimib ta kirjandusteadust, ajalugu, sotsioloogiat ja poliitikateooriat. Hetkel kirjutab ta raamatut modernsuse diskursustest eesti kirjanduses ja see keskendub ajaloo ja progressiloomele postkoloniaalses kontekstis.

Piret on töötanud lektorina Eesti Humanitaarinstituudis ja Tallinna Ülikoolis ning Juri Lotmani Semiootikavaramu juhina.

Kontakt: peiker@tlu.ee

Piret Peiker etises (link)

Doktorandid

Johannes Bent kaitses magistrikraadi Euroopa Ülikoolis (Viadrina, Frankfurt (Oder)). Tema valmiv doktoritöö uurib ajalooteooriat ja -filosoofiat Ida-Euroopas maailmasõdade vahelisel ajal.

 

 

Kontakt: johannes_walter_benjamin.bent@tlu.ee

Ksenia Shmydkaya doktoritöö teemaks on ajaloo kujutamine naiskirjanike loomingus peale I Maailmasõda.

Kontakt: kseniash@tlu.ee

 

 

 

 

 

Jorge Varela uurimisvaldkonnaks on 20. saj esimese poole poliitikateooria ning tema doktoritöö keskendub Alexandre Kojève’i varasele filosoofilisele loomingule ja selle seostele kaasaegse poliitilise ja teoloogilise problemaatikaga.

Kontakt: varela@tlu.ee

 

Roberta Albertini on Erasmus+ praktikant Tallinna Ülikoolis. Ta teeb projektile uurimisalast ja korralduslikku kaastööd ning aitab koostada koolidele ja ülikoolidele internetipõhiseid õppematerjale. Robertal on magistrikraad filosoofias. Tema töö teemaks oli sallivus Voltaire’i romaanides ning ta kaitses kraadi Torino ülikoolis. Kontakt: roberta0@tlu.ee

 

Juhan Hellerma teadustöö keskmes on kaasaegne ajaloofilosoofia ja sellega seotud teemad, nagu näiteks ajalisus, antropotseen ja presentism. Oma 2020. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö raames uuris ta muu hulgas Reinhart Kosellecki ajalisuse teooriaid. Samuti on ta põhjalikumalt tegelenud Harmut Rosa sotsioloogilise filosoofiaga. Varasemate õpingute käigus huvitus Juhan fenomenoloogiast, keskendudes iseäranis Edmund Husserli mõtlemisele.

Doktoriõpingute käigus tegi Juhan uurimistööd Würzburgi Ülikoolis, Wesleyani Ülikoolis ja Yale’i Ülikoolis.

Kontakt: juhan.hellerma@ut.ee