Piret Peikeri artikkel “Ida-Euroopa kirjandus postkoloniaalsest vaatenurgast” ilmus Johanna Rossi ja Epp Annuse toimetatud kogumikus Mitmele isandale loodud kunst. Sotskolonialism ja Eesti.Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 165-166.
Artikkel analüüsib sõdadevahelist ja nõukogudejärgset Ida-Euroopa kirjandust postkoloniaalse teooria vaatepunktist, keskendudes Bildungsroman’i žanrile ja selle ajalookäsitluse nihestustele.
Link: Peiker Ida-Euroopa kirjandus postkoloniaalsest vaatenurgast
TLÜ Humanitaarinstituudi kultuuriteooria professor Marek Tamm pidas minutiloengu teemal: Miks tänapäeval ollakse nii olevikukesksed? Seda saab vaadata siin.
16.01.2019
Postimees, 24.11.2018
Vene vormikoolkonna tekstide esimese eestikeelse antoloogia tähtsust on raske üle hinnata.
Kuigi inimkond pole suutnud veel luua ideaalset sünteetilist inimmõistust, on Raadio 2 tehnikasaate “Portaal” autori Kristjan Pordi hinnangul praegu võimalus ennetada alles areneva laia tehismõistuse varjukülgi, kaasates tehisintellekti uurimisse filosoofe, kes suudaksid anda efektiivsuse vaimus arendatavale iseõppivale tarkvarale väärtusruumi, kus uusi teadmisi arendada.
Allan Rajavee, Novaator, 08.06.2018
Klassikaline eurasianism kujunes 1920. aastatel vene emigrantidest mõtlejate ringkondades. Seda venepärast kultuuriteooriat arendasid formalistid Nikolai Trubetskoi, Roman Jakobson, Georgi Vernadski ja teised. Nad leidsid, et Euraasia asub Euroopa ja Aasia vahel, moodustades meie mandri kolmanda maailmajao. Omaette seisev Euraasia tsivilisatsioon on antiliberaalne, ebademokraatlik, antiindividualistlik ja humanistlike väärtusteta.
ART LEETE, Sirp, 28.09
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/eurasiaatide-identiteedikriis/
Terra Madre koondab endas soovi ja tahtmist muuta ennast ning teisi paremaks, soov õppida ja kohaneda, hoolida ja armastada seda üht ja ainust Emakest Maad.
RAIVO KALLE, Sirp, 12.10
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/terra-madre-nad-tegid-selle-jalle-ara/
Risto Uuk
14.06.2018 16:13
Kuigi inimkond pole suutnud veel luua ideaalset sünteetilist inimmõistust, on Raadio 2 tehnikasaate “Portaal” autori Kristjan Pordi hinnangul praegu võimalus ennetada alles areneva laia tehismõistuse varjukülgi, kaasates tehisintellekti uurimisse filosoofe, kes suudaksid anda efektiivsuse vaimus arendatavale iseõppivale tarkvarale väärtusruumi, kus uusi teadmisi arendada
