Eesti semiootika globaalne retseptsioon

Piret Peiker osales Tallinna Ülikooli rahvusvahelisel seminaril „Eesti semiootika globaalne retseptsioon“ 20.12.2019 , mille korraldas Eesti Teadusagentuuri rahastatud teadusprojekt „Ümber rmaailma ja tagasi: Eesti semiootika retseptsiooni globaalne tüpoloogia“. Peikeri ettekanne kandis pealkirja “Lotman ja Tartu-Moskva kool kaasaegses kõrghariduses”. See sisaldas näiteid tema enda õpetamispraktikast, kus rakendati Lotmani aja/ruumi mõistestikku kui head tööriistakomplekti väga erinevatest ajaloolistest kontekstidest pärit tekstide lähilugemiseks ja tõlgendamiseks.

Piret Peiker @ ASEES

Piret Peiker osales rahvusvahelisel ASEEES (Slaavi, Ida-Euroopa ja Euraasia Uuringute Assotsiatsiooni) aastakonverentsil, mis toimus San Franciscos 23. – 26. 11. u2019, tänavuseks põhiteemaks “Usk”. Peiker pidas 23.11 ettekande pealkirjaga „Kui sa usud endasse, siis sa usud rahvasse“ ja kõneles ümarlauas „Rahvas hoovuste keerises: 1944–1945 Miksa Fenyö sõjaaegsed päevikud“ 24.11.

Esimese ettekande alguspunktiks olid ühe laulva revolutsiooni populaarseima laulu korduvad read ja neis väljenduv ajakontseptsioon, millest lähtuvalt arutleti indiviid-kollektiiv suhte mõtestamise ajaloo üle Eesti kultuurioos üldisemalt. Ümarlaua teemaks oli sama pealkirjaga raamat, juudi päritolu Ungari poliitiku ja kultuurilise modernismi edendaja toimetatud ja kommenteeritud päevik, perioodist mil ta end II maailmasõja ajal sõprade korterites varjas.

Mis iseloomustab vallutaja pilku?

Piret Peikeri 28.10.2019 Postimehe artikkel „Mis iseloomustab vallutaja pilku?“ analüüsib KUMU näitust „Vallutaja pilk: Lisa Reihana Veenuse kannul“ (Tallinn, 20.09.2019-26.01.2010, kuraatorid Linda Kaljundi, Eha Komissarov, Kadi Polli).

Vaadeldav näitus ühendab võrdlevalt Uus-Meremaa kunstniku Reihana videoinstallatsiooni ja mitmesugused materjalid Tsaari-Venemaa „impeeriumi rahvaste” kujutamise kohta Läänemerest Kaug-Põhjani, keskendudes ka baltisaksa tekstidele. Piret Peikeri ülevaade analüüsib võrdlust, selgitades postkoloniaalsete uuringute valdkonna tööd ja tuues välja aja mittelineaarse kujutamise rolli nii Reihana loomingus kui ka kogu näituse kontseptsioonis.

Piret Peiker ja Ksenia Shmydkaya viisid näitust külastama ka postkoloniaalsete uuringute kursuse üliõpilased (TLU rahvusvaheline MA õppekava „Kirjandus, visuaalkultuur ja film“). Õppeekskursiooni saatis üks näituse kuraatoritest, Linda Kaljundi.

„Kodu Aardla tänavas“

Piret Peikeri „Kodu Aardla tänavas“ ilmus esseistlike memuaaride kogumikus Minu lapsepõlvekodu oli Eesti NSV-s  (2019, toim Epp Annus, Brita Melts).

Esseede autoriteks on mitmekesine rühm Eesti humanitaarteadlasi ja kultuuriinimesi. Erineva tausta ja vanusega kirjutajad kaardistavad oma kujunemisaastate materiaalset ja vaimset elumaailmu, tuues esile ENSV perioodi kodupaikade vastuoksuslikkuse ja ajajärgu jooksul toimuvad muutused. Peikeri tekst on isiklik meenutus, mis aga arutleb Eesti ajaloo ja tunnetusloo järjepidevuste ja katkestuste üle üldisemalt. Raamat pakub huvi nii akadeemilisele kui laiemale publikule.

Publication by Liisi Keedus

Liisi Keedus has published an article on Karl Barth in The European Legacy. The full publication in Open Access is here. Here is the abstract:

It is only recently that a few histories of interwar European political thought have come to acknowledge that its discursive framing of ethical and social crises was closely interwoven with upheavals in the ways Europeans rethought and debated God. The first aim of the present article is to restore to Karl Barth (1886–1968) a central place in promulgating a thoroughly interdisciplinary approach to twentieth-century European ethical and political thought. Secondly, it seeks to correct the commonplace association of Barth’s theological revolution with radical and authoritarian political ideologies by exploring his early political thought and activities, whilst focusing on several of his most politically and intellectually influential ideas. The article concludes with a discussion of the wider implications of rethinking Barth’s role in intellectual history.

Marek Tamm – Rethinking Historical Time

6. novembril kell 14.00–17.30 toimus sümpoosion, mis oli pühendatud vastsele koguteosele “Rethinking Historical Time: New Approaches to Presentism” (toim. Marek Tamm ja Laurent Olivier. London: Bloomsbury, 2019, vt https://www.bloomsbury.com/uk/rethinking-historical-time-9781350065086/). Sümpoosionil astusid üles mõlemad raamatu toimetajad, samuti üks kaasautoritest (Liisi Keedus) ja kaks raamatu lugejat (Tommaso Giordani ja Tõnu Viik). Sümpoosion toimus TLÜ kultuuridevaheliste uuringute ja Liisi Keeduse juhitud ERC grandi toel.

Liisi Keedus – Venezia

Liisi Keedus pidas külalisena seminari Università Ca’ Foscari Venezia tudengitele magistrikursuse “Ökoloogiline mitmekesisus ja üleilmsed muutused” raames. Seminari pealkiri oli “Progress: fakt või ideoloogia?” ning see keskendus vastuoludele majanduskasvu poliitilise paratamatuse ja keskkonnakaitse vajalikkuse vahel.
Arutleti ka alternatiivsete ideoloogiate üle, näiteks tasaarengut toetava liikumise teemal:
Seminar toimus 18.10.2019.

Juri Lotmani konverents “Aeg, ajalugu, elulugu”

31.05.2019 kell 09:30 – 02.06.2019 kell 19:15

Tallinn, Uus-Sadama 5

Üheteistkümnes Juri Lotmani konverents toimub 31. mai – 2. juuni. Konverents kannab sel aastal pealkirja “Aeg, ajalugu, elulugu”.

Osalejad arutlevad kolme päeva vältel ajaloo ja isikulugude vastastikuste seoste üle, analüüsides erilise tähelepanuga autobiograafilisi tekste (päevikud, kirjad, memuaarid jne), millel on Juri Lotmani sõnul “ühteaegu ajalooline ja intiimne” tähendusväli.

Konverentsi peakõnelejateks on doktor Laura Gherlone, doktor Vadim Parsamov ja doktor Maria Pljuhanova. Kokku osaleb konverentsil 79 kõnelejat 14 erinevast riigist.

Lisaks kuulub programmi kuulsa Moskva bardi Mihhail Štšerbakovi kontsert, mis toimub 1. juunil kell 18.00, Uus-Sadama 5, ruumis 218.

Konverentsi peakorraldaja on Tallinna Ülikooli Juri Lotmani semiootikavaramu. Tänavust konverentsi aitab organiseerida Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi uurimisprojekt “Kriis ja ajalikkus maailmasõdade vahelise Euroopa mõtteloos”.

“Kas saame rääkida Euroopa mõtteloost maailmasõdade vahelisel ajal?”

Kutsume teid BETWEEN THE TIMES projekti avaseminarile (“Kas saame rääkida Euroopa mõtteloost maailmasõdade vahelisel ajal?”). Rahvusvaheline töötuba leiab aset 7. ja 8. juunil Õpetajate majas. Kõik huvilised on väga oodatud kaasa mõtlema ja rääkima.
Eriti tõstaksin esile Prof Martin Van Geldereni loengut Anne Franki päevikute ajaloolisest kontekstualiseerimisest, mis esitab materjali põhjal uudse, varasemast vähemoptimistlikuma tõlgenduse. Loeng võtab kokku Göttingeni ülikoolis 7 aastat kestnud põhjaliku ajaloolise uurimuse, mille tulemusel läheb trükki selle esimene teaduslikult kommenteeritud väljaanne:
Prof Van Geldereni loeng toimub 8.06, laupäeva, hommikul.
Seminari programm on siin.