Piret Peiker artikel

Piret Peikeri artikkel “Ida-Euroopa kirjandus postkoloniaalsest vaatenurgast” ilmus Johanna Rossi ja Epp Annuse toimetatud kogumikus Mitmele isandale loodud kunst. Sotskolonialism ja Eesti.Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 165-166.

Artikkel analüüsib sõdadevahelist ja  nõukogudejärgset Ida-Euroopa kirjandust postkoloniaalse teooria vaatepunktist, keskendudes Bildungsroman’i žanrile ja selle ajalookäsitluse nihestustele.

Link: Peiker Ida-Euroopa kirjandus postkoloniaalsest vaatenurgast

„Kodu Aardla tänavas“

Piret Peikeri „Kodu Aardla tänavas“ ilmus esseistlike memuaaride kogumikus Minu lapsepõlvekodu oli Eesti NSV-s  (2019, toim Epp Annus, Brita Melts).

Esseede autoriteks on mitmekesine rühm Eesti humanitaarteadlasi ja kultuuriinimesi. Erineva tausta ja vanusega kirjutajad kaardistavad oma kujunemisaastate materiaalset ja vaimset elumaailmu, tuues esile ENSV perioodi kodupaikade vastuoksuslikkuse ja ajajärgu jooksul toimuvad muutused. Peikeri tekst on isiklik meenutus, mis aga arutleb Eesti ajaloo ja tunnetusloo järjepidevuste ja katkestuste üle üldisemalt. Raamat pakub huvi nii akadeemilisele kui laiemale publikule.

Publication by Liisi Keedus

Liisi Keedus has published an article on Karl Barth in The European Legacy. The full publication in Open Access is here. Here is the abstract:

It is only recently that a few histories of interwar European political thought have come to acknowledge that its discursive framing of ethical and social crises was closely interwoven with upheavals in the ways Europeans rethought and debated God. The first aim of the present article is to restore to Karl Barth (1886–1968) a central place in promulgating a thoroughly interdisciplinary approach to twentieth-century European ethical and political thought. Secondly, it seeks to correct the commonplace association of Barth’s theological revolution with radical and authoritarian political ideologies by exploring his early political thought and activities, whilst focusing on several of his most politically and intellectually influential ideas. The article concludes with a discussion of the wider implications of rethinking Barth’s role in intellectual history.