14. juulil 2022 pidas Henry Mead Tallinna Ülikoolis toimunud rahvusülese intellektuaalajaloo suvekoolis ettekande “Riikidevaheline kunstiajalugu Briti perspektiivist”.
Rubriigiarhiiv: Sündmused
Henry Meadi ettekanne Briti modernistlikust kirjandusest
8. juulil 2022 pidas Henry Mead ettekande pealkirjaga “Languse langus: religioossed ja postreligioossed teemad Briti modernistlikus kirjanduses” rahvusvahelisel seminaril “Aeg ja poliitiline mõte”, mis toimus 8.-9. juulil 2022 Tallinna Ülikoolis.
Ksenia Shmydkaya esines ajaloo- ja tõlkekonverentsil
Ksenia Shmydkaya osales 25.-28. mail 2022 Tallinna Ülikoolis toimunud ajaloo ja tõlkeuuringute võrgustiku avakonverentsil. Ta pidas ettekande pealkirjaga “Stanisława Przybyszewska keelelised strateegiad: oma mina tõlkimine äärealadelt”. Täpsem teave konverentsi kohta on kättesaadav siin.
Henry Mead teemal “Languse langus kirjanduslikus modernismis”
21. aprillil 2022 esines Henry Mead ettekandega “Languse langus kirjanduslikus modernismis” Edinburghi Ülikooli New College’is toimunud konverentsil “Sekulaarse leiutamine”, mille korraldasid kirjanduse ja religiooni uurimisrühm (Bergeni Ülikool), Šoti religiooni ja kirjanduse võrgustik (Edinburghi Ülikool) ning teoloogia ja avalike küsimuste keskus (Edinburghi Ülikool).
Piret Peiker teemal “Eesti Euroopa põhiseaduslikud kujutlusväljad”
09.12.2021 osales Piret Peiker Tartu Ülikoolis korraldatud rahvusvahelisel seminaril “Otsides Eesti Euroopa konstitutsioonilisi kujutlusvälju – suveräänsus kontekstis”. Dr. Peikeri ettekande pealkiri oli “Postkoloniaalne riigiõiguslik mõte Euroopas – Eesti vähemusrahvuste kultuuromavalitsusseaduse (1925) fenomen”. Seminar algatati Euroopa Teadusnõukogu rahastatud projekti “IMAGINE: Euroopa konstitutsioonilised kujutlusväljad: utoopiad, ideoloogiad jaTeine” (Kopenhaageni Ülikool). Seminari eesmärgiks on luua mitmepoolseid kontakte riigiõiguse, politoloogia, mõtteloo ja kultuurianalüüsi spetsialistide vahel, mis viiksid mh ühispublikatsioonideni.
Postkoloniaalse riigi ehitamisest – Eesti Vabariigi parlamendis 1925.
Poliitilise teooria ja valitsemise küsimustega tegelev uurimisrühm Avaliku Teenistuse Ülikoolis (Budapest, Ungari) kutsus Piret Peikeri külalisesinejaks.
16.03.2021 interneti vahendusel toimunud loeng-seminari pealkiri oli Postkoloniaalse riigi ehitamisest – Eesti Vabariigi parlamendis 1925. a. vastu võetud vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste seaduse juhtum”.
Loeng tutvustas nimetatud seaduse ajaloolist tausta ja rahvusvahelisi mõjutusi; seadusega kaasaegseid poliitilise kujutlusvõime liine Eestis, parlamendis ja sellest väljapool toiminud arutlusi-vaidlusi. Seminaridiskussioon võttis arutelu alla ka teemaga seotud distsiplinaarsed ja metodoloogilised probleeme, eelkõige mõtteloo, postkoloniaalsete uuringute ja põimitud ajaloo potentsiaali poliitilise teooria ja valitsemise küsimuste lahendamiseks meie kaasaegses maailmas.
Seminari juhatas Prof. Ferenc Hörcher.
Piret Peiker artikel
Piret Peikeri artikkel “Ida-Euroopa kirjandus postkoloniaalsest vaatenurgast” ilmus Johanna Rossi ja Epp Annuse toimetatud kogumikus Mitmele isandale loodud kunst. Sotskolonialism ja Eesti.Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 165-166.
Artikkel analüüsib sõdadevahelist ja nõukogudejärgset Ida-Euroopa kirjandust postkoloniaalse teooria vaatepunktist, keskendudes Bildungsroman’i žanrile ja selle ajalookäsitluse nihestustele.
Link: Peiker Ida-Euroopa kirjandus postkoloniaalsest vaatenurgast
Eesti semiootika globaalne retseptsioon
Piret Peiker osales Tallinna Ülikooli rahvusvahelisel seminaril „Eesti semiootika globaalne retseptsioon“ 20.12.2019 , mille korraldas Eesti Teadusagentuuri rahastatud teadusprojekt „Ümber rmaailma ja tagasi: Eesti semiootika retseptsiooni globaalne tüpoloogia“. Peikeri ettekanne kandis pealkirja “Lotman ja Tartu-Moskva kool kaasaegses kõrghariduses”. See sisaldas näiteid tema enda õpetamispraktikast, kus rakendati Lotmani aja/ruumi mõistestikku kui head tööriistakomplekti väga erinevatest ajaloolistest kontekstidest pärit tekstide lähilugemiseks ja tõlgendamiseks.
Piret Peiker @ ASEES
Piret Peiker osales rahvusvahelisel ASEEES (Slaavi, Ida-Euroopa ja Euraasia Uuringute Assotsiatsiooni) aastakonverentsil, mis toimus San Franciscos 23. – 26. 11. u2019, tänavuseks põhiteemaks “Usk”. Peiker pidas 23.11 ettekande pealkirjaga „Kui sa usud endasse, siis sa usud rahvasse“ ja kõneles ümarlauas „Rahvas hoovuste keerises: 1944–1945 Miksa Fenyö sõjaaegsed päevikud“ 24.11.
Esimese ettekande alguspunktiks olid ühe laulva revolutsiooni populaarseima laulu korduvad read ja neis väljenduv ajakontseptsioon, millest lähtuvalt arutleti indiviid-kollektiiv suhte mõtestamise ajaloo üle Eesti kultuurioos üldisemalt. Ümarlaua teemaks oli sama pealkirjaga raamat, juudi päritolu Ungari poliitiku ja kultuurilise modernismi edendaja toimetatud ja kommenteeritud päevik, perioodist mil ta end II maailmasõja ajal sõprade korterites varjas.
Mis iseloomustab vallutaja pilku?
Piret Peikeri 28.10.2019 Postimehe artikkel „Mis iseloomustab vallutaja pilku?“ analüüsib KUMU näitust „Vallutaja pilk: Lisa Reihana Veenuse kannul“ (Tallinn, 20.09.2019-26.01.2010, kuraatorid Linda Kaljundi, Eha Komissarov, Kadi Polli).
Vaadeldav näitus ühendab võrdlevalt Uus-Meremaa kunstniku Reihana videoinstallatsiooni ja mitmesugused materjalid Tsaari-Venemaa „impeeriumi rahvaste” kujutamise kohta Läänemerest Kaug-Põhjani, keskendudes ka baltisaksa tekstidele. Piret Peikeri ülevaade analüüsib võrdlust, selgitades postkoloniaalsete uuringute valdkonna tööd ja tuues välja aja mittelineaarse kujutamise rolli nii Reihana loomingus kui ka kogu näituse kontseptsioonis.
Piret Peiker ja Ksenia Shmydkaya viisid näitust külastama ka postkoloniaalsete uuringute kursuse üliõpilased (TLU rahvusvaheline MA õppekava „Kirjandus, visuaalkultuur ja film“). Õppeekskursiooni saatis üks näituse kuraatoritest, Linda Kaljundi.