Ksenia Shmydkaya osales 25.-28. mail 2022 Tallinna Ülikoolis toimunud ajaloo ja tõlkeuuringute võrgustiku avakonverentsil. Ta pidas ettekande pealkirjaga “Stanisława Przybyszewska keelelised strateegiad: oma mina tõlkimine äärealadelt”. Täpsem teave konverentsi kohta on kättesaadav siin.

21. aprillil 2022 esines Henry Mead ettekandega “Languse langus kirjanduslikus modernismis” Edinburghi Ülikooli New College’is toimunud konverentsil “Sekulaarse leiutamine”, mille korraldasid kirjanduse ja religiooni uurimisrühm (Bergeni Ülikool), Šoti religiooni ja kirjanduse võrgustik (Edinburghi Ülikool) ning teoloogia ja avalike küsimuste keskus (Edinburghi Ülikool).

09.12.2021 osales Piret Peiker Tartu Ülikoolis korraldatud rahvusvahelisel seminaril “Otsides Eesti Euroopa konstitutsioonilisi kujutlusvälju – suveräänsus kontekstis”. Dr. Peikeri ettekande pealkiri oli “Postkoloniaalne riigiõiguslik mõte Euroopas – Eesti vähemusrahvuste kultuuromavalitsusseaduse (1925) fenomen”. Seminar algatati Euroopa Teadusnõukogu rahastatud projekti “IMAGINE: Euroopa konstitutsioonilised kujutlusväljad: utoopiad, ideoloogiad jaTeine” (Kopenhaageni Ülikool). Seminari eesmärgiks on luua mitmepoolseid kontakte riigiõiguse, politoloogia, mõtteloo ja kultuurianalüüsi spetsialistide vahel, mis viiksid mh ühispublikatsioonideni. 

Poliitilise teooria ja valitsemise küsimustega tegelev uurimisrühm Avaliku Teenistuse Ülikoolis (Budapest, Ungari) kutsus Piret Peikeri külalisesinejaks.

16.03.2021 interneti vahendusel toimunud loeng-seminari pealkiri oli Postkoloniaalse riigi ehitamisest – Eesti Vabariigi parlamendis 1925. a. vastu võetud vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste seaduse juhtum”.

Loeng tutvustas nimetatud seaduse ajaloolist tausta ja rahvusvahelisi mõjutusi; seadusega kaasaegseid poliitilise kujutlusvõime liine Eestis, parlamendis ja sellest väljapool toiminud arutlusi-vaidlusi. Seminaridiskussioon  võttis  arutelu alla ka teemaga seotud distsiplinaarsed ja metodoloogilised probleeme, eelkõige mõtteloo, postkoloniaalsete uuringute ja põimitud ajaloo potentsiaali poliitilise teooria ja valitsemise küsimuste lahendamiseks meie kaasaegses maailmas.

Seminari juhatas Prof. Ferenc Hörcher.

Piret Peiker osales Tallinna Ülikooli rahvusvahelisel seminaril „Eesti semiootika globaalne retseptsioon“ 20.12.2019 , mille korraldas Eesti Teadusagentuuri rahastatud teadusprojekt „Ümber rmaailma ja tagasi: Eesti semiootika retseptsiooni globaalne tüpoloogia“. Peikeri ettekanne kandis pealkirja “Lotman ja Tartu-Moskva kool kaasaegses kõrghariduses”. See sisaldas näiteid tema enda õpetamispraktikast, kus rakendati Lotmani aja/ruumi mõistestikku kui head tööriistakomplekti väga erinevatest ajaloolistest kontekstidest pärit tekstide lähilugemiseks ja tõlgendamiseks.

Piret Peiker osales rahvusvahelisel ASEEES (Slaavi, Ida-Euroopa ja Euraasia Uuringute Assotsiatsiooni) aastakonverentsil, mis toimus San Franciscos 23. – 26. 11. u2019, tänavuseks põhiteemaks “Usk”. Peiker pidas 23.11 ettekande pealkirjaga „Kui sa usud endasse, siis sa usud rahvasse“ ja kõneles ümarlauas „Rahvas hoovuste keerises: 1944–1945 Miksa Fenyö sõjaaegsed päevikud“ 24.11.

Esimese ettekande alguspunktiks olid ühe laulva revolutsiooni populaarseima laulu korduvad read ja neis väljenduv ajakontseptsioon, millest lähtuvalt arutleti indiviid-kollektiiv suhte mõtestamise ajaloo üle Eesti kultuurioos üldisemalt. Ümarlaua teemaks oli sama pealkirjaga raamat, juudi päritolu Ungari poliitiku ja kultuurilise modernismi edendaja toimetatud ja kommenteeritud päevik, perioodist mil ta end II maailmasõja ajal sõprade korterites varjas.

Piret Peikeri 28.10.2019 Postimehe artikkel „Mis iseloomustab vallutaja pilku?“ analüüsib KUMU näitust „Vallutaja pilk: Lisa Reihana Veenuse kannul“ (Tallinn, 20.09.2019-26.01.2010, kuraatorid Linda Kaljundi, Eha Komissarov, Kadi Polli).

Vaadeldav näitus ühendab võrdlevalt Uus-Meremaa kunstniku Reihana videoinstallatsiooni ja mitmesugused materjalid Tsaari-Venemaa „impeeriumi rahvaste” kujutamise kohta Läänemerest Kaug-Põhjani, keskendudes ka baltisaksa tekstidele. Piret Peikeri ülevaade analüüsib võrdlust, selgitades postkoloniaalsete uuringute valdkonna tööd ja tuues välja aja mittelineaarse kujutamise rolli nii Reihana loomingus kui ka kogu näituse kontseptsioonis.

Piret Peiker ja Ksenia Shmydkaya viisid näitust külastama ka postkoloniaalsete uuringute kursuse üliõpilased (TLU rahvusvaheline MA õppekava „Kirjandus, visuaalkultuur ja film“). Õppeekskursiooni saatis üks näituse kuraatoritest, Linda Kaljundi.

6. novembril kell 14.00–17.30 toimus sümpoosion, mis oli pühendatud vastsele koguteosele “Rethinking Historical Time: New Approaches to Presentism” (toim. Marek Tamm ja Laurent Olivier. London: Bloomsbury, 2019, vt https://www.bloomsbury.com/uk/rethinking-historical-time-9781350065086/). Sümpoosionil astusid üles mõlemad raamatu toimetajad, samuti üks kaasautoritest (Liisi Keedus) ja kaks raamatu lugejat (Tommaso Giordani ja Tõnu Viik). Sümpoosion toimus TLÜ kultuuridevaheliste uuringute ja Liisi Keeduse juhitud ERC grandi toel.