Ksenia Shmydkaya osales 25.-28. mail 2022 Tallinna Ülikoolis toimunud ajaloo ja tõlkeuuringute võrgustiku avakonverentsil. Ta pidas ettekande pealkirjaga “Stanisława Przybyszewska keelelised strateegiad: oma mina tõlkimine äärealadelt”. Täpsem teave konverentsi kohta on kättesaadav siin.
Rubriigiarhiiv: Avalehe teade
Henry Mead teemal “Languse langus kirjanduslikus modernismis”
21. aprillil 2022 esines Henry Mead ettekandega “Languse langus kirjanduslikus modernismis” Edinburghi Ülikooli New College’is toimunud konverentsil “Sekulaarse leiutamine”, mille korraldasid kirjanduse ja religiooni uurimisrühm (Bergeni Ülikool), Šoti religiooni ja kirjanduse võrgustik (Edinburghi Ülikool) ning teoloogia ja avalike küsimuste keskus (Edinburghi Ülikool).
Henry Mead Edward Carpenteri kohta
Henry Mead on avaldanud peatüki Edward Carpenteri modernistlikust ajaloofilosoofiast Karina Jakubowiczi ja Robert Dickinsi toimetatud esseekogumikus Heresy and Borders in the Twentieth Century (Routledge, 2021), lk 28-46. (https://doi.org/10.4324/9781003090649)
Danielle Monticelli Juri Lotmanist ja dekonstruktsioonist
Daniele Monticello on avaldanud peatüki “Lotman and Deconstructionism”, mis ilmus kogumikus The Companion to Juri Lotman: A Semiotic Theory of Culture, toimetanud Marek Tamm ja Peeter Torop (Bloomsbury, 2021).
Kogumiku kohta loe lähemalt siit: https://www.bloomsbury.com/uk/companion-to-juri-lotman-9781350181632/
Liisi Keedus Karl Barthist
Liisi Keedus on avaldanud artikli Šveitsi teoloogi Karl Barthi poliitilisest mõtlemisest pealkirjaga “‘The snake biting its own tail’: Karl Barth on the modern promise of politics”. Artikkel ilmus ajakirjas International Journal of Philosophy and Theology ja on kättesaadav siin.
Piret Peiker teemal “Eesti Euroopa põhiseaduslikud kujutlusväljad”
09.12.2021 osales Piret Peiker Tartu Ülikoolis korraldatud rahvusvahelisel seminaril “Otsides Eesti Euroopa konstitutsioonilisi kujutlusvälju – suveräänsus kontekstis”. Dr. Peikeri ettekande pealkiri oli “Postkoloniaalne riigiõiguslik mõte Euroopas – Eesti vähemusrahvuste kultuuromavalitsusseaduse (1925) fenomen”. Seminar algatati Euroopa Teadusnõukogu rahastatud projekti “IMAGINE: Euroopa konstitutsioonilised kujutlusväljad: utoopiad, ideoloogiad jaTeine” (Kopenhaageni Ülikool). Seminari eesmärgiks on luua mitmepoolseid kontakte riigiõiguse, politoloogia, mõtteloo ja kultuurianalüüsi spetsialistide vahel, mis viiksid mh ühispublikatsioonideni.
Postkoloniaalse riigi ehitamisest – Eesti Vabariigi parlamendis 1925.
Poliitilise teooria ja valitsemise küsimustega tegelev uurimisrühm Avaliku Teenistuse Ülikoolis (Budapest, Ungari) kutsus Piret Peikeri külalisesinejaks.
16.03.2021 interneti vahendusel toimunud loeng-seminari pealkiri oli Postkoloniaalse riigi ehitamisest – Eesti Vabariigi parlamendis 1925. a. vastu võetud vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste seaduse juhtum”.
Loeng tutvustas nimetatud seaduse ajaloolist tausta ja rahvusvahelisi mõjutusi; seadusega kaasaegseid poliitilise kujutlusvõime liine Eestis, parlamendis ja sellest väljapool toiminud arutlusi-vaidlusi. Seminaridiskussioon võttis arutelu alla ka teemaga seotud distsiplinaarsed ja metodoloogilised probleeme, eelkõige mõtteloo, postkoloniaalsete uuringute ja põimitud ajaloo potentsiaali poliitilise teooria ja valitsemise küsimuste lahendamiseks meie kaasaegses maailmas.
Seminari juhatas Prof. Ferenc Hörcher.
Piret Peiker artikel
Piret Peikeri artikkel “Ida-Euroopa kirjandus postkoloniaalsest vaatenurgast” ilmus Johanna Rossi ja Epp Annuse toimetatud kogumikus Mitmele isandale loodud kunst. Sotskolonialism ja Eesti.Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 165-166.
Artikkel analüüsib sõdadevahelist ja nõukogudejärgset Ida-Euroopa kirjandust postkoloniaalse teooria vaatepunktist, keskendudes Bildungsroman’i žanrile ja selle ajalookäsitluse nihestustele.
Link: Peiker Ida-Euroopa kirjandus postkoloniaalsest vaatenurgast
Eesti semiootika globaalne retseptsioon
Piret Peiker osales Tallinna Ülikooli rahvusvahelisel seminaril „Eesti semiootika globaalne retseptsioon“ 20.12.2019 , mille korraldas Eesti Teadusagentuuri rahastatud teadusprojekt „Ümber rmaailma ja tagasi: Eesti semiootika retseptsiooni globaalne tüpoloogia“. Peikeri ettekanne kandis pealkirja “Lotman ja Tartu-Moskva kool kaasaegses kõrghariduses”. See sisaldas näiteid tema enda õpetamispraktikast, kus rakendati Lotmani aja/ruumi mõistestikku kui head tööriistakomplekti väga erinevatest ajaloolistest kontekstidest pärit tekstide lähilugemiseks ja tõlgendamiseks.
Piret Peiker @ ASEES
Piret Peiker osales rahvusvahelisel ASEEES (Slaavi, Ida-Euroopa ja Euraasia Uuringute Assotsiatsiooni) aastakonverentsil, mis toimus San Franciscos 23. – 26. 11. u2019, tänavuseks põhiteemaks “Usk”. Peiker pidas 23.11 ettekande pealkirjaga „Kui sa usud endasse, siis sa usud rahvasse“ ja kõneles ümarlauas „Rahvas hoovuste keerises: 1944–1945 Miksa Fenyö sõjaaegsed päevikud“ 24.11.
Esimese ettekande alguspunktiks olid ühe laulva revolutsiooni populaarseima laulu korduvad read ja neis väljenduv ajakontseptsioon, millest lähtuvalt arutleti indiviid-kollektiiv suhte mõtestamise ajaloo üle Eesti kultuurioos üldisemalt. Ümarlaua teemaks oli sama pealkirjaga raamat, juudi päritolu Ungari poliitiku ja kultuurilise modernismi edendaja toimetatud ja kommenteeritud päevik, perioodist mil ta end II maailmasõja ajal sõprade korterites varjas.